Kuna ma pole endast suurt midagi rääkinud, siis mõtlesin, et äkki Teil oleks huvitav lugeda fakte minu kohta. Olen täitsa lihtne inimene, ei peitu mus mingisugust kuninglikku verd :D Aga okei, hakkame pihta!
1. Ma olen üliõpilane. Õpin Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis ehitiste restaureerimist. Väga naiselik, eks?! :D Aga tegelikult ju ongi - naised mõtlevad, mehed teevad. Lisaks on(enne oli vähemalt) minu kursusel kõigest 6 poissi ja 20 tüdrukut. Naised on tegijad! ;)
2. Ma kardan/vihkan kohutavalt igasugu putukaid! Ma alati hüppan ja karglen, kui keegi mu lähedusse sattuma peaks. Kõik alati pahandavad, kui herilase või mesilase ees tõmblen, et muidu saan susata. Kuid mind on selline käitumine viinud võidule - pole kordagi saanud kellegi käest nõelata. Lisaks häirib mind kohutavalt, et kõik alati ütlevad: "Pfff, jummmaalukene küll, sööb nüüd su ära või!". Igal inimesel on omad hirmud ja seepärast ei pea maha tegema kohe niimoodi. Sa lihtsalt kardad ja kõik, sa ei saa midagi parata sinna.
3. Mul on paremal pool näos suur arm. Kui ma olin üsna pisipõnnike, siis sugulasega väljas mängides juhtus midagi, mida ma ei mäleta, ja koer hammustas mind. Kuna ma olin nii noor, siis kõike ei saagi mäletada, kuid mäletan ainult seda, kuidas mul verd tilkus kõvasti, ema valge mütsi võtsin alla ja see oli üleni verine. Järgmine hetk olin ma juba operatsioonilaual ja see on ka kõik. Mind ennast see siiamaani õnneks heidutanud pole. Ma ise ei pane seda tähelegi. Esmatutvumistel inimesed ikka küsivad selle kohta, kuid olen saanud alati kaastundliku lause ning komplimendi, et olen sellegipoolest armas :) Aitäh, aitäh! Ilmselt selle tõttu polegi mul komplekse tekkinud.
4. Mu vasaku peopesa peal on "toonekure jalg". See on selline tumedam roosa laik, kuid ei näe absoluutselt toonekure jala moodi välja nagu nimi ütleb :D Laik pole tekkinud õnnetusjuhtumist, võinoh vähemalt minu eluaja jooksul toimuvast. Ema arvab, et see tekkis mulle seetõttu, et kui ma ta kõhus olin, siis ta nägi metsas ussi enda ees ning ehmatusest see mu käele sattuski. Ta kardab usse ning öeldakse, et kui rase naine ehmatab ja näiteks paneb käe ehmatusest kõhule, siis titale võib tekkida käe jälg kuhugi. Kas see ka tõsi on, ei tea :) Ka see ei ole mind häirinud ning ma ei pane seda ise tähele. Kõik alati ehmatavad, et kas ma olen käe ära põletanud, kuid ei, ei ole.
5. Ma armastan erinevaid lõhnasid. Võiks öelda, et ma olen lõhnagurmaan. Kiku alati ütleb, et ma võiks Kaubamajja lõhnaosakonda tööle minna :D Kui enamustel inimestel on olemas oma signature lõhn, siis minul seda pole. Ma üritan proovida nii palju lõhnu kui vähegi suudan. Maailmas on neid nii palju, et tobe oleks pidama jääda ühe peale.
6. Shame on me, aga ma armastan igasugu rämpstoitu/kiirtoitu. Need maitsevad lihtsalt väga hästi ning lisaks neid saab KIIRELT!
7. Ma kardan kohutavalt surnuid, vaime, poltergeiste jms!!! Mul kogu keha lõtvub lihtsalt selle peale mõtlemisest juba. Ma tean, et surm on loomulik elukulg, kuid näed.. Ma ei tea, mida ma otseselt kardan - võib-olla seda, et äkki ta ärkab ülesse. Kui nii juhtuks, siis oleks kindel, et ma viskaks ise sussid püsti :D
8. Mulle väga meeldiks tantsida. Muidugi tantsingi, kui klubis või trennis olen. Aga eelkõige mõtlen ma võistlustantsu. See on nii ilus ja armas ala lihtsalt! Nii naiselik ja elegantne, palju glamuuri. Olen natukene sellest alast aimu saanud trenni minnes, kuid see oli liiga hilises vanuses tõsisemalt tegelema hakkamiseks. Hobitantsijad on ka olemas, niiet ma mõtlen selle peale :)
9. Mul on vasaku jala peal, kuskil 3cm väikese varba juurest eemal, arm, mis on sissepoole vajunud. No st nagu lohk on sees. Üks lause on selle kirjeldamiseks üüberhea: "Kuradi lehm astus jala peale!" :D Naljakas, eks?! Aga ei, mulle ei astunud mingi hull inimene peale, vaid reaalselt astuski lehm mulle jalale. Aastaid on möödas nii mitmeidki, kui onu ütles, et ma prooviks laudas lehma ketti panna. Muidugi tahtsin ära proovida ja näedsa! Mul oli küll kummik jalas, kuid mõelge ise, millise keharaskusega ta oma sõra mu jalale surus. Mul tekkis sinna suur lohk, mis lõpuks võttis musta värvi. Ei, ma ei liialda - see oli tõesti süsimusta värvi, segatud veidikene lillaga. See oli tõsiselt valus, aga ilmselt oli shokk nii suur, et ma elasin selle kõik ilusti üle.
10. Ma jumaldan loomi! Ma võiks kõik enda koju ritta panna, kui vaid ruumi oleks :D Loomad on lihtsalt i-m-e-l-i-s-e-d. Nad toovad ellu palju rõõmu, nad on su parimad sõbrad. Väiksena oli mul oma koer nimega Junsu ning hilisemas lapsepõlves oli küülik nimega Nännu Ninja. Kindlasti ei taha, et nad jääksid mu viimasteks sõpradeks. Loodan, et saan endale kunagi ka mustsaba-rohtlahaukuri ning ühe imearmsa kutsu! :)
Selleks korraks kõik! Loodan, et Teil oli seda huvitav lugeda ning saite veidikenegi aimu minu isiksusest.
Olge tublid! :)
7. Ma kardan kohutavalt surnuid, vaime, poltergeiste jms!!! Mul kogu keha lõtvub lihtsalt selle peale mõtlemisest juba. Ma tean, et surm on loomulik elukulg, kuid näed.. Ma ei tea, mida ma otseselt kardan - võib-olla seda, et äkki ta ärkab ülesse. Kui nii juhtuks, siis oleks kindel, et ma viskaks ise sussid püsti :D
8. Mulle väga meeldiks tantsida. Muidugi tantsingi, kui klubis või trennis olen. Aga eelkõige mõtlen ma võistlustantsu. See on nii ilus ja armas ala lihtsalt! Nii naiselik ja elegantne, palju glamuuri. Olen natukene sellest alast aimu saanud trenni minnes, kuid see oli liiga hilises vanuses tõsisemalt tegelema hakkamiseks. Hobitantsijad on ka olemas, niiet ma mõtlen selle peale :)
9. Mul on vasaku jala peal, kuskil 3cm väikese varba juurest eemal, arm, mis on sissepoole vajunud. No st nagu lohk on sees. Üks lause on selle kirjeldamiseks üüberhea: "Kuradi lehm astus jala peale!" :D Naljakas, eks?! Aga ei, mulle ei astunud mingi hull inimene peale, vaid reaalselt astuski lehm mulle jalale. Aastaid on möödas nii mitmeidki, kui onu ütles, et ma prooviks laudas lehma ketti panna. Muidugi tahtsin ära proovida ja näedsa! Mul oli küll kummik jalas, kuid mõelge ise, millise keharaskusega ta oma sõra mu jalale surus. Mul tekkis sinna suur lohk, mis lõpuks võttis musta värvi. Ei, ma ei liialda - see oli tõesti süsimusta värvi, segatud veidikene lillaga. See oli tõsiselt valus, aga ilmselt oli shokk nii suur, et ma elasin selle kõik ilusti üle.
10. Ma jumaldan loomi! Ma võiks kõik enda koju ritta panna, kui vaid ruumi oleks :D Loomad on lihtsalt i-m-e-l-i-s-e-d. Nad toovad ellu palju rõõmu, nad on su parimad sõbrad. Väiksena oli mul oma koer nimega Junsu ning hilisemas lapsepõlves oli küülik nimega Nännu Ninja. Kindlasti ei taha, et nad jääksid mu viimasteks sõpradeks. Loodan, et saan endale kunagi ka mustsaba-rohtlahaukuri ning ühe imearmsa kutsu! :)
Selleks korraks kõik! Loodan, et Teil oli seda huvitav lugeda ning saite veidikenegi aimu minu isiksusest.
Olge tublid! :)
No comments:
Post a Comment