Tagasivaade uue aasta lubadustesse '18

Lubasin sel aastal lubadusi andes olla realistlikum ning asja tõsisemalt võtma ning lubadustest kinni pidama. Kaeme perra, kas õnnestus!

1. Lõpetan ülikooli!
See on mu kõige-kõige-kõigem soov selleks aastaks. Tahan lõpetada õigel ajal, nagu kord ja kohus, ülikooli ära. Eelmise aasta lõpuga sain joone alla kõikidele ainetele ja suutsin saavutada keskmiseks hindeks pea 4,9. Nüüd on vaja need 5 kuud viia ennast magistri lõputöö lainele. Ma väga loodan, et ma suudan selle ära teha. Ja mitte ainult lihtsalt "ära teha", vaid ma soovin, et mu lõputöö saaks hindeks 5 ja ma lõpetaksin cum laude tiitliga!

DONE AND DONE! Jep, käisin isegi presidendi vastuvõtul, hihihiii 😊 Mulle siiani ei ole vist veel kohale jõudnud, et ma lõpetasin ülikooli ning seda tõepoolest cum laude tiitliga. Ei saa rohkem õnnelikum olla!

2. Tõstan oma pangaarvet vähemalt 1000€ võrra.
Rohkema vastu pole mul midagi, aga vähem ei tohiks olla.

Hüper-super-DONE! Praegused eluolud on sellised, et pangaarve tõstmine on üpris lihtne. Aga eelkõige on selle taga ka minu töö, mis võimaldab mul saada igakuist head sissetulekut, millele lisaks tulevad ka objekti lõppedes preemiad.

3. Võtan ette vähemalt 1 välismaa reisi.
Oleme omavahel juba otsuse vastu võtnud, et hakkame aasta algusest alates iga kuu panema raha kõrvale, et jälle reisile minna. Sel aastal Egiptuse reis tuli üsna ruttu peale, et need summad, mis sinna alla panime korraga, oli natuke valus hoop. Saime hakkama ikka, aga et seda leevendada, siis on mõistlik juba varakult kogumisi teha.

DONE! Nii nagu lubatud - üks reis on tehtud. Ei, ma ei mõtle Valkat, see juba nagu teine Tartu meie jaoks. Sel aastal käisime hoopistükis Fuerteventural. Väga kihvt, soovitan!

4. Külastan vähemalt 3 spaad.
Tänapäeval on nii palju võimalusi leidmaks odavaid pakkumisi Eestimaa spaades puhkamiseks, et patt oleks seda mitte ära kasutada. See on kiire ja lihtne viis võtta korraks aeg maha ja lõõgastuda argipäeva muredest, kui neid juhtub olema.

DONE! Sel aastal sai täpselt kolm tükki kokku. Jaanuaris käisime Kubijal Sandri sünnipäeva tähistamas, veebruaris oli mul iga-aastane Nordeconi talveseminar Estonia Resort Hotelis ning lõpetasime spaade tuuri aastapäeval Aqva Spaas.

5. Loen läbi vähemlt 8 raamatut.

Olen eelmise aasta üle nii uhke, sest ma lugesin väga mitmeid raamatuid läbi ning tahaksin seda nüüd ka jätkata. Valisin eesmärgiks 8 lihtsalt aastaarvu lõpu järgi.

Kuna see aasta on olnud kibekiire, siis kahjuks ei ole ma seda numbrit täis saanud. Aga ma ennast halvasti sellepärast ei tunne, sest tegelikult mul kaheksast pulju puudu ei jäänud. Lugesin sel aastal hoobilt meenutades läbi sellised raamatud nagu "Kõik algas hüvastijätuga", "Abielurikkumine", "Armunud süda" jne.

6.-7. Saavutan oma ideaalkaalu nii toitumise kui trenniga.

Eelmisel aastal suutsin astuda samme oma ideaalkaalu suunas, kuid õiget numbrit ma siiski veel näinud ei ole. Olen suutnud oma suhkru tarbimise minimaliseerida ja jälgin ikkagi mida ja kui palju ma näost sisse ajan. Lisaks sellele, sügisest algas ka uus tantsuhooaeg, seega käin ladina-ameerika tantsudes kaks korda nädalas.

Teate, kui raske on kommidest eemale hoida, kui töö juures on suur korvitäis neid koguaeg nina all?! 😖 Ma üritan ennast ikka piitsutada, aga alati ei ole see võimalik. Samas ei saa ma öelda, et nendest patustest suutäitest midagi nii halvasti oleks. Pigem olen positiivses suunas. Eriti veel ka seetõttu, et käin jälle regulaarselt tantsutrennides ning sellega seoses ka esinemistel, mis tohutus koguses adrenaliinilaksus kehakaalu alla viivad 💃

8. Oma kodu loomine.

Jätkame oma kodu loomisega. See on ka üks äärmiselt pikk ja rahaliselt ränk protsess. Asjad on juba algust saanud ning jätkame nüüd rohkem pühendunult. Meile annab eelise tegelikult see, et me oleme Siimuga mõlemad ehituse valdkonna inimesed.

Step by step oleme läinud. Astutud on kaks sammu, kuid edasi on veel minna kakssada. Mõni kiirem ja pikem samm, teine aeglasem ja lühem samm. Kuid nüüd on põhiliselt kõik vaid meie käsutuses ja kamanduses, mistõttu asjad hakkavad edasi kulgema palju kiiremalt. Loodetavasti!

9. Kultuurisündmused.
Varasemalt sai nii paljudel kontsertidel ja laatadel jne käidud, aga viimasel ajal on see kuidagi nii sorgu jäänud. Kurb kohe.. Seega üritan 2018. aastal asja tõsisemalt võtta.

Võiks öelda küll, et DONE! Sel aastal oleme uskumatult palju laatasid läbi käinud. Nii väiksemaid kui suuremaid, nt Vastseliina laat, Palamuse laat, Sulbi laat jne. Ka teatrisse jõudsime sel aastal, korra küll, aga sellegipoolest. Võtaks isegi klubid praegu siia alla, sest klubides oleme saanud kontsertide elamusi, mida on sel aastal, jällegi, kuidagi rohkem kui varem olnud. Nii et võib rahul olla!

10. Leian aega oma sõbrannade jaoks.
Kool ja töö on surm suhete jaoks, aga kuna nüüd koolis said ained täielikult läbi ja jätkan hetkel poole kohaga tööd, siis üritan leida sõbrannade jaoks ka aega.

See aasta on tõepoolest kuidagi parem ja tegusam koos lähedaste inimestega. Selle üle on ainult hea meel. Jätkame samas vaimus!

11. Külastan koduta loomade varjupaika.

Mõtlesin tükk aega, et mida või kuidas seda heategevust siia kajastada. Lõpuks võtsin vastu otsuse, et tahan aidata loomi, sest nemad ei saa enda heaks midagi teha. Mulle tohutult meeldivad loomad ja tore on nendega tegeleda. Ja ehk õnnestub leida sealt ka omale kutsu, keda me kaua soovinud oleme.

Kahjuks ei ole ma seda lubadust täitnud. Ma väga sooviksin seda teha, aga kahjuks ei ole ma emotsionaalselt eriti võimekas. 😢

12. Müün oma auto maha.
Kuna Siimul on tööauto ja meil mõlemal on veel eraldi isiklikud autod, siis mõttetu on ühte isiklikku autot alles hoida. See seisab kurvana koduhoovis ja nõuab lisakulutusi ikka. Seega on mõistlik üks auto maha müüa ja see oleks just minu oma, kuna see on nendest kahest vanem.

DONE! See oli üks päris pikk protsess. Aga kuuldavasti ei olnud asi selles, et minu auto halb oleks olnud, vaid selles, et turg on alla käinud. On kaks varianti - kas tahetakse auto tasuta saada või ei taheta üldse, sest inimesed on juba nii jõukad, et võtavad omale tutikaid pille liiparisse. Lõpuks sain ikka peavalust lahti. Iseasi, kui hea see tehing tegelikult oli, aga no sellele ei tasu kunagi enam mõelda!

13. Jõuan vähemalt 1 korra mäe peale suuska või lauda sõitma.
Andsime siin detsembris peohoos lubaduse, et jõuame järgmisel aastal mäele kas siis suuska või lauda sõitma. Polegi väga ammu sellist tegevust ette võtnud, seega oleks nüüd aeg meelde tuletada kogemust.

DONE! Märtsis sai asi tehtud. Ma ei jõudnud sellesse enne süvenedagi kui juba mäe tipus olin. Vat siis enam tagasiteed ei olnud 😆 Alla sain ma omale lumelaua, millega ma väga Sina peal ei ole. Kõik imestasid, kui hästi ma hakkama sain. Olen ise ka tegelikult väga uhke ning loodan ka tuleval aastal selle tee jälle ette võtta. Äkki siis seekord suusad?!

14. Telkimine, loodusmatk.
Me oleme Siimuga suured matkasellid. Meile meeldib väga palju väljas aega veeta ja selline looduse nägemine ja telkimine oleks nii fun!

DONE! Vähemalt ühe korra jõudsime ikka telkimas käia. See oli väga tore üritus, sest uskumatul kombel saime nelja perega ühiselt Pärnumaal Krapi telkimisalal terve nädalavahetuse koos veeta. Lisaks, pea igal teisel nädalavahetusel võib leida meid Siimuga erinevatelt matkaradadelt.

15. Muudan oma välimust. 
Põletasin aasta lõpus väga palju riideid kapist ära ja nüüd valitseb seal suur tuul. Tahaksin omale kappi uues stiilis riideid. Lisaks tahaksin ette võtta midagi oma juustega, kas siis värvida või lõigata vms.

Mitu korda DONE! Värvisin aasta alguses juukseid, enne lõpetamist paigaldasin geelküüned ning vahepeal suvel olid mul klassikalised ripsmepikendused. Ka uusi riideid on kappi tulnud, mis on väheke täiskasvanulikumad kui varem. Tänu eelnevatele muutustele olen saanud ka komplimente, et tütarlapsest on sirgunud naine 😍

16. Proovin maha müüa ebavajalikud asjad.
Aastate jooksul on koju kogunenud nii palju ebavajalikke asju, mis tegelikult on täiesti korralikud ja kasutuskõlblikud. Seega loodan, et osad asjad leiavad omale uue omaniku.

DONE! Rentisime kevadel Sepa kirbukal boksi ja müüsime päris palju asju maha. Tahaks seda korrata, kuigi vanade asjade müümine eeldab enamasti ka uute asemele tulemist, mis küll aga ei ole enam kooskõlas uue aastaga.

17. Näpin vähem telefoni.
Käsi kuidagi tõuseb koguaeg telefoni järele.. Kui ma ei vaata, mis telefonis toimub, siis mulle tundub nagu jääksin paljudest sündmustest ilma, kuigi nii see ju tegelikult pole. Tahaksin oma tähelepanu suunata nüüd rohkem reaalsusele kui virtuaalmaailmale.

Ei oskagi kuidagi seda punkti lahterdada. Mõneti ma tunnen küll, et mul ei ole enam nii suurt kihka telefoni haaramiseks. Näiteks ei tee ma enam igast asjast fotosid nagu varem. Samas ma tunnen, et elu käib kõik selle vahendusel ruttu-ruttu ning see sunnib paratamatult seda rohkem kasutama.

18.  Mängin lotot.

Kuna ma olen väga õnneliku käega inimene, siis üritan sel aastal vähemalt ühe korra kuus mängida lotot. Raha kulub alati marjaks ära, eriti eelnevate lubaduste täitmiseks.

Ma ei tea, miks ma nii lolli lubaduse siia andsin 😀 Minu arust on see puhas raha raiskamine!

Novot siis!
Kuidas Teie aasta möödus? Kas suutsite oma lubadustega sammu pidada?

Fuerteventura, 2. osa

4. päev - esmaspäev, 26.11.18
Meie enda loodud päev. Kuna pärast hommikusööki ei olnud ilm veel päris selgeks läinud, siis otsustasime, et lähme vallutame meie hotelli taga oleva mäe matkaraja. Ega see nii lihtne olnudki! Selline üles tatsamine suurematel kõrgustel võtab päris võhmale. Lisaks ei soosinud seda ebakindel jalgealune. Matkarada oli kaetud sellise peenikese kiviklibuga, noh mägedes murdunud ja ilmastikuoludel lagunenud kivijubinad. Mul isegi nii hull asi ei olnud, aga Siim oma tennistega uisutas seal päris korralikult ning sain mõnusalt oma muskleid pingutada, et teda üleval hoida 😂 Matkarada viis üle mägede teisele poole saart ning kestuseks oli märgitud 3h ja natuke peale. Ilmselgelt me kogu teekonda ette ei võtnud, sest ilm läks ka juba järjest ilusamaks ja tahtsime veel randa ka jõuda. Aga no need vaated, lihtsalt imelised! Nägime veel ka mägikitsesid, aga kahjuks ei lasknud nad endale väga ligidale.

Paari tunni pärast jõudsime tagasi tuppa, võtsime rannakoti, käisime poest läbi ja põrutasime randa. Promenaadil olles saime suure üllatuse osaliseks, kui teerada olid hõivanud kümmekond vöötoravat. Üks mees söötis neid seal pählitega. Uskumatu, kui julged nad olid. Kükitasin siis ka maha ja sirutasin käe välja, kuigi anda polnud midagi, ning kohe vudisid paar tükki juurde ja tõusid mu sõrmele toetudes püsti. Issand, kui nunnu!

Raske oli kohe edasi liikuda, aga no kere nõudis päikest ja hing vee sees kalpsamist. Päike tuli küll välja, aga oli selline vahelduva pilvisusega, kuid ega see seganud midagi. Võtsime nii kuis jaksasime kõigest kõike kuni õhtuni välja.

Tagasi tuppa minnes hüppasime korra ka basseinist läbi, aga see tundus niiii külm. Toas käisime vannis ja sättisime õhtusöögiks. Õhtusöök söödud, jalutasime veel natuke hotellialas ringi ning siis ära tuppa põhku.

5. päev - teisipäev, 27.11.18
Ekskursioonipäev, täpsemini katamaraanisõit ookeanil. Vutt-vutt kähku hommikust sööma, korra tagasi hotellituppa asjatama ning padavai teise hotelli ette oma autobussi ootama. Vastu võttis meid päris ägeda, indiaanlase väljanägemisega onu. Autos oli kaks paarikest veel, aga ühed neist olid sakslased ja teised prantslased. Muss oli ka siuke mõnusa vibe'iga. Ossa vana pekins, kui külm tuul sel päeval merel oli. Hea, et ettenägelikult kampsun ja pusa kaasas olid. Katamaraanil võttis meid vastu väga jutukas viieliikmeline meeskond. Alguses tutvustati end, räägiti ära päevaplaanist ning viimaks kuulutati välja avatud baar, mille järel katamaraanipidu võis alata. Seilasime mööda ookeani saare lõunatipu poole. Vahepeal tegime peatuse, sest leidsime delfiinide pesitsuspaiga. Oi, kui metsikult palju neid oli! Terve ookean me ümber kihas neist. Olime päris tükk aega, et igaühel õnnestus oma sada fotot ja videot teha.

Edasi suundusime ranniku äärde, et teha seal lõunapeatus. Inimesed said rahulikult ujuda ja snorgeldada, fotosid teha ning lõpuks ka hiigelportsioniga lõunasööki alla kugistada.

Alles teel tagasi alguspunkti hakkas kõige suurem trall pihta. Eks mitu tundi alkoholi teeb ka oma töö. Aga tagasisõites hakkas meile live-is esinema üks meeste- ja naisterahvas. Naine laulis ning mees saatis teda kitarril. Vahepeal võtsid mikrofoni üle ka laevameeskond, mis oli päris lõbus vaatepilt. Hispaaniakeelne muusika, pea mõnusalt sumisemas ning vanad saksa mutikesed nina all hoogsalt tantsu keerutamas tekitasid väga meeleoluka olemise.

Nagu ekskursioonipäevadel meile omaseks sai, siis olime pärast saabumist veel basseini ääres ujumas ja päikest võtmas. Sel ajal, kui ujumisest kuivasime, tuli meie juurde üks hotelli fotograaf, kes hakkas meiega juttu ajama. Rääkis, kui armsad me oleme jne, et ta tahaks fotosid teha meist. No ähmis nagu me olime, ei saanud me kogu jutust aru. Lõpptulemus oli see, et meil oli valge lipik järgmiseks päevaks pandud kellaajaga näpus. Pärast hakkasime omavahel siis arutama, et mis siis kui ikka ei ole tasuta nagu me aru saime. Ja mis siis, ja mis siis... 😅 Mõtlesime, et no hea küll, et kui ei ole, siis ei ole. Nagunii oleme alati tahtnud Eestis minna, et praegu tuli siis nagu kuidagi sülle see pakkumine. Suht terve õhtu arutasime ja mõtlesime sellest. Tegime veel pakkumised, et noh palju nõus oleme maksma. Pakkusime, et 50-75€ on tegelikult okei, sest Eestis vist suht sama hind. Igatahes, sellises ootusärevuses me oma õhtu mööda saatsime.

6. päev - kolmapäev, 28.11.18
Tänane päev oli puhtalt meie endi teha, taaskord. Võinoh, meid ootas ju kell 10:30 eelmine päev kokkuräägitud fotosessioon. Kellaaeg oli täitsa hea, saime rahulikult ärgata ja söömas käia ning vaikselt ennast kauniks teha, hihi. Fotosessioon algas hotelli eest ning suundus tasasel sammul mööda aeda, mänguväljakut ning lõppes basseini ääres. Tegelikult oli täitsa tore ja mõnus päeva sisustus. Saime juttu ajada ja uurida veel saare kohta.

Nagu arvata juba võib, siis pärast tunniajast sessiooni suundusime taaskord randa. Enne käisime poest läbi jooke-sööke ostmas ning haarasime kaasa ka ühe suure ujumissõõriku. Sellega oli terve päev ja õhtu lõbusalt sisustatud. Eriti just ka seetõttu, et tänasel päeval olid lained eriti võimsad. Terve rand oli surfareid täis ning ka vetelpäästjatel jagus mitmel korral tööd olema.

Õhtu lõpuks olime kõik ülimalt väsinud ja ära kärsanud, et pidime enne sööki natuke silma isegi looja laskma ja liikumatult kreemil sisse laskma imenduda. 😆 Muidugi oli puhkust vaja ka eesootavaks šokiks, mis meid ootas fotosid vaatama minnes. Alguses näidati meile kõik ära ja siis kui pilt väga meeldis, siis tädi vajutas "Like" nuppu ning läks eraldi kausta. Lõpuks kogunes neid 58 tk ning tädil oli aeg meile pakkumine teha. Mis seal ikka, olime ju 75€ nõus maksma. Näod muhevil peas kuulasime ta juttu ja vaatasime siis mis ta seal paberil kritseldab. Lõpuks tuli välja, et NORMAALNE hind antud ostu puhul oleks 522€. Püüüüühhhaaade püss küll! Ega see lollakas irve meilt ära kadunud. Mõlemad olime infarkti äärel juba, kui tädi ütles, et eieiei, ega see hind meile pole. Meie saaks selle 250€ eest... AHAH 😅😅😅 Lõpuks julgesin suu lahti teha ja küsisin, et aga palju lihtsalt CD maksab, siis saime ikka mingi kombo värgi, aga seekord 175€ eest. ÄKÜLHHH! Võtsime siis ära. Ilus mälestus samas. Saime käsitöö albumi koos 20 trükitud fotoga, lisaks CD koos kõikide meie fotode, saart tutvustavate ja hotelli fotode ning ka muusikaga. Eks me rämedalt tünga saime, aga okei.

To be continued...

Fuerteventura, 1. osa

1. päev - reede, 23.11.18
Kuigi antud päev ei sisalda äralendu, panen ikka selle ka kirja, kuna see sisaldas samamoodi palju reisieelset saginat. Meil mõlemal oli võimalus reedel kodus olla, seega algatuseks magasime normaalselt välja nii kuis jaksasime. Noh, tegelikult see tähendas seda, et me ärkasime ikka vara, kuskil 7-8 paiku. Jõime rahulikult kohvi ja vaatasime telksi. Kui energialaks saadud, hakkasime kohvreid kokku sättima nii palju kui too hetk võimalik oli. Kella 10 ajal oli mind ootamas ilusalong, kus sain oma kulmud korda ning seekordsel külastusel otsustasin, et lasen endale taaskord lash lifti teha, et reisil olles mitte ripsmetušši kasutada. Kui feiss sai korda, siis sai suund ette võetud juuksurisse. Lasin endal juukseotsi lõigata, sest pole seda juba pea aasta aega teinud 😲Siim tegi samal ajal auto korda ning 13 ajal saime kippelt veel kodus käia, viimased asjad kohvrisse pakkida ja juba, esmalt Tartu poole, teele asuda. Tartus oli vaja paarist poest läbi käia, et mõned vajalikud asjad veel osta. Aga no ilmselgelt ei leidnud seda, mida vaja, vaid ikka muud kraami. Lõpetasime Tartu mäkiga ning suund edasi Tallinna. Reedeti on ikka jube tihe liiklus, lõpuks hakkasin lausa autosid lugema, haha. Õnneks oli veel valge aeg ning jõudsime Siimu vanaema juurde täpselt pimeduse algusajaks, kuskil 17-18 vahel. Natuke siis puhkasime, jõime teed ja ajasime juttu ning edasi suundusime Järve Keskusesse, et ehk seal joppab vajaliku varustusega. Meil kulus seal nii palju aega, et jube, aga tulemus oli suht null. Külla tagasi jõudes tellisime veel takso ära hommikuks ning vaatasime tsutsukene telksi. Kell 22 oli kindel tudumõmm!

2. päev - laupäev, 24.11.18
Kell 05:00 helises äratus. Mis seal ikka, hakkab pihta.. 😀 Tasa ja targu ajasime kargud alla, vaatasime veel kohvrid üle ning juba oligi kell 05:49, kui taksojuht helistas, et on värava juures. Vudinal kossid jalga, kohvrid kätte ja punuma. Imelik, miks tekib selline ärevus iga kord, see on mõneti nii halvav. Taksosõit kulges kiiresti, olime kuskil 6:05 juba lennujaamas. Ega tegelikult oli päris paras aeg, sai korra ühest otsast teise kõndida, kui juba check-in avati. Selleks hetkeks oli juba päris palju inimesi seal kahe leti ümber. Alguses seisime ka siis ühe rivi taga kui meie ees olev mutt ütles, et siin ei või olla ja siit peab ära minema. Okei, meie ja veel meie taga olevad inimesed läksid siis selle peale ilusti sealt lintide singerpungerist teise rivvi, kui vaatasime, et see mutt ise jäi sinna edasi. Nagu wtf?! Muidugi lisandus pärast sinna veel inimesi juurde. Haige värk ma ütlen! Aga no mis seal ikka, seisime võib-olla tänu sellele 5 minutit kauem, yolo. Piletid käes, suundusime turvakontrolli. Ja nagu ikka, meie kässar läks järjekordselt mööda teist linti ja meilt võeti pisteline narkotest asjadelt. Ma ei tea, kuidas meil alati joppab nendega 😁 Kui see värk sai korda, siis otseloomulikult asjatasime kauplustes ja lasime tasuta lõhna nii kuis jaksasime, haha... Lõpuks võtsime oma esimesed hommikused kohvid/kakaod ja panime pepsid pingile maha. Aeg läks nii kiiresti kuidagi, kui kell juba 7:50 ja potsatasime lennukisse. Veits läks veel aega enne kui õhku saime tõusta. Hommikune taevas on ikka NIIIII kuradima ilus - ühelt poolt lennukit paistis päike, teiselt poolt kuu.

Lend kestis kokku 6h, mille jooksul jõudsin ristsõnaraamatu ära lahendada, pakutavat sööki süüa ning umbes viis tuhat korda kella vaadata. Aga see kõik oli seda väärt. See, mis taevast alla pilku heites vastu vaatas, oli imeline! Esimestest hetkedest saarel olles tekkis õhkuahmiv rahulolutunne. Meie valik osutus enam kui õigeks! Meie tee hotellini oli päris pikk, kuskil poolteist tundi sõitu, sest hakkasime pesitsema põhimõtteliselt saare lõunatipus - Morro Jable-s. Selle bussisõidu jooksul nägime juba päris palju huvitavat. Koguaeg oli selline "Aaaaaaaaaah, kui ilus" tunne. Kaugelt juba hotelli silti nähes vaatasime üksteisele otsa ja arvasime mõlemad, et oleks keegi meile seda öelnud, et hotellist rannani olev 700 meetrit on järsk ülesmäge minek 😄 Hotelli ette jõudes oli suu täitsa lahti jälle - milline hotelliesine hoov! Nii võimsa kosega.

Meie hotell oli väga, väga suur - kuskil 9000+ numbrituba. Kujutate ette! Meie ööbisime 2. kompleksis, kus toast avanes meil vaade merele ja mägedele.

Olime väga rahul, sest tegelikult ega me ju hotelli istuma ei tulnud. Aga need hetked, mil viibisime seal, oli superluks vaatepilt! Lisaks saime hommikuti rannailma ja ookeani olekut kaeda. Kuna jõudsime kohale keskpäeval, siis oli pärast lahtipakkimist aega veel uudistada hotelli territooriumi, ümbruses olevaid poode ja randa. Hotelli territoorium oli väga ilus ja võimas - palju kaktuseid, palme, aaloesid, kivimüüre, puhtad kiviklibuteed, 2 suurt basseini, mänguväljak jnejne.

Enamus poodidest olid väga tuntud brändid, ka mõned üksikud türklased vms sekka. Kõige hämmastavam oli see, et mitte ükski neist murjamitest ei surunud ennast peale. Mitte mingisugust kemplemist ja NONONONO asju ei olnud. Muidugi oli siinsamas Burger King, kus tegime kerge lõuna. Rand oli ka ilus ja puhas, liiv hele ja vesi sinine. Esimese päeva kohta oli kõik väga paljulubav! Sellise tundega sai õhtul varem silma kinni panna.

3. päev - pühapäev, 25.11.18
Pilvede kiuste, otsustasime, et lähme ikkagi randa. Enne seda käisime poest läbi ja ostsime endale käterätikud.

Muidugi lisaks rätikutele ostsime toidupoest ka näksimist ja joogipoolist kaasa. Täna oli ikka päris kehva ilm, et kurb lausa. Punnitasime paar tundi rannas pilvede ja tuule keskel ära, aga siis otsustasime, et lähme parem basseini äärde, sest niikuinii ootas meid hotellis 14:35 meie giid. Giidilt saime ekskursioone osta ning pärida veel erinevat infot. Pärast seda otsustasime, et kõnnime väheke kaugemale ja vaatame, mis seal head on. Poed poe järel muidugi. Aga no midaaaaa, enamus neist olid väga ilusad luksuspoed, mõni üksik türgi vms poeke. Kolasime need läbi, aga ega midagi võtta küll polnud. Ja odavamad seal asjad ka kindlasti polnud. Näiteks Tommy Hilfigeri poes vaatasin, et oh näed mu pusakleit, palju siis siin maksab... No ikke sama palju! Seega uudistasime lihtsalt niisama, kuniks jõudsime toidupoeni. Kuna kell oli juba palju ka, ostsime natuke hamba alla midagi ja hakkasime mööda rannaäärt tagasi hotelli poole kõndima. Ilm oli õhtuks väga ilusaks muutunud ning pettumus hommikustest pilvedest kadus.

Kõndisime ja kõndisime, kui järsku avastasime, et mingi sada paljast vänta on ümberringi. Ei, tegemist polnud nudistide rannaga, lihtsalt sealpool käib suurem melu ja inimesi on rohkem ning selline vänderdamine on ju siis lubatud. Tegelikult oli neid ka meie ranna poolel, aga õnneks mitte nii palju. Ausalt öeldes oli päris vastik olla nende keskel, ise sööd rahulikult sõõrikut ja siis kõnnib sulle selline vastu. Siimul jäi kah söörik kurku kinni selle peale 😂 Tagasi jõudes oli kell juba päris palju, et saime rahulikult veel vannis käia ja õhtusöögiks sättida. Sel  ajal avastasin, et ma olen täitsa vähiks muutunud. Pilvedest hoolimata olin ma saanud sellise päevituse. Ja me veel rannas mõtlesime, et ah mis seda kreemi täna ikka vaja on... Nonäed siis! Kõhud täis, jalutasime tasakesi, vaatasime natuke telksi veel, aga silm loojus iseenesest kinni.

To be continued... 

Fuerteventura

Hola, sí-sí-sí, cómo estás!

Nagu esimesest lugemisest aru võib saada, siis olen värskelt tulnud hispaania keelt kõnelevast riigist. Nimelt külastasime sel aastal Kanaari saarestiku üht saart nimega Fuerteventura. Plaan oli tegelikult külastada Tenerifet, kuid reisi broneerides jäi meil mõlemal sisse kuidagi selline õlgukehitav tunne. Kumbki meist ei tundnud seda põnevust ja ootusärevust, et jesss, nii ilus ja äge. Vaatasime Google-st veel erinevaid fotosid saare kohta ja mõtlesime, et ah käime vaatame ära. Kuniks leidsime fotod ka Fuerteventura kohta, mille tagajärjel hakkas süda verd tilkuma.

Tenerife (Google)Fuerteventura (Google)

Ei ole vist raske mõista, miks sellised tunded meid valdasid?! Seetõttu, olles juba broneeringu vastuse Tenerife kohta kinnitanud, võtsin viimaks telefoni kätte ja helistasin meie reisikonsultandile ning rääkisin talle meie murest ja emotsioonidest. Palusin tal teha pakkumise ka Fuerteventura kohta. Ega palju pakkumisi saanudki, mistõttu oli otsustamine ülimalt lihtne ja nägu super naerul. Nii me siis umbes 2 kuud pikisilmi unistasime juba hetkest, mil jalg puudutab seda imekaunist paradiisisaart. Kuulsin, et Siim oli tööl iga päev kõigile kuulutanud, et ta läheb X päeva pärast reisile 😂. On ikka totulotu!

Kas Teie üldse teadsite sellise saare olemasolust? Meie näiteks ei teadnud. Rääkides ka teistele, ega see nimi ka neile midagi öelnud. Ikka pidi mainima, et Kanaari saared ja Tenerife naabersaar jne. Seega, las ma kõigepealt tutvustan seda kohta veidike Google abiga:

Kanaari saared (Wikipdeia)

Fuerteventura on Kanaari saarte suuruselt teine, kuid kõige vanem ja kaugeim saar. Ta paikneb Aafrika mandrist vaid natuke rohkem kui 100 km kaugusel ning eksootilise Aafrika mõjusid on tunda ka arhitektuuris. Fuerteventural on Kanaari saarte ees üks suur ja väga oluline eelis - 150 km ulatuses imeilusad peene heleda liivaga puhtad rannad ning türkiissinine ookeanivesi. Lisaks, saarel on aastaringselt meeldiv kliima - ühest küljest puhuvad niisked passaattuuled ning teiselt poolt Sahara kõrbe ja selle õhuvoolude kuiv soojus. Selge taeva ja sooja vee tasakaal võimaldavad aastaringselt pea iga päev ujuma minna.

´














Novembri kliima (Holiday Weather)

Ilmselgelt on see ideaalne paik puhkuseks, mille eesmärgiks on lõputult ujuda, päevitada, rannaliiva nautida ja tegeleda erinevate veespordialadega. Kuid mitte ainult, avastamist ootavad ka loodusmälestised ja pargid, maapiirkonnad ja maasikud, mis on olnud tunnistajaks saare vulkaanilisele päritolule.

Fuerteventura maastik (Google)

Fuerteventura üllatab oma hämmastava floora ja faunaga. Taimede maailma esindavad kaktused, palmid ning aloe vera, millest valmistatud tooteid võib kohata absoluutselt igas poes sajas erinevas variatsioonis. Lindudest võib saarel kohata raipekotkast, kaelustrappi ning muid rändlinde, kes kasutavad saare puutumatut rannikut peatuspaiga ja joogikohana. Allpool veepiiri asuvad vulkaanilised moodustised on koduks enam kui 390 liigile kaladele ja mereloomadele. Vaalaliste jaoks on saart ümbritsev meri tõeline paradiis, mistõttu leidub seal üle 22 liigi delfiine, vaalasid ja nokkvaalasid, samamoodi erinevaid kilpkonnaliike. Imetajatest on saarel eeslid, Majorero kaamlid ja Majorera kitsed, kelle piimast toodetakse samanimelist kitsejuustu, mis on võitnud kogu maailas mitmeid auhindu.

Majorera kitsed (Google)

Tänapäeval on Fuerteventura UNESCO biosfääri kaitseala, ühes kogu saare territooriumi ning seda ümbritsevate vetega, mille kogupindala on 350 000 hektarit.

Kirglikele shoppajatele lubab Fuerteventura unikaalset keskkonda, mis on avatud päikesele ja merele. Suuri ja kaasaegseid kaubanduskeskuseid tuntud rahvusvaheliste kaubamärkide ja kõige eksklusiivsemate kauplustega leidub üle kogu saare. Lisaks, kohalik käsitöö korvipunumiste, vääriskivide, tinkandkunsti ja eelpool mainitud aaloe ning kitsepiima toodangu näol.

Shoppamise käigus näljatunde tekkimist aitab kustutada Fuerteventural leiduvad restorandid, mis on parimad kogu Kanaaridel. Populaarseimad road on talle- või kitseliha, mitmel moel valmistatud kala, kohalikust gofio-jahusegust toidud ning kartulid, mis on küpsetatud Kanaaride moodi.

Tänaseks lõpetan! Loodan, et saite oma mõttes Fuerteventurast mingi kujutluspildi. Järgmistes postitustes räägin reisil oldud päevade tegemistest ning kostitan teid reisil tehtud fotodega, eks siis ole juba näha, kas meie muudatus tasus end ära ning kas etteloodud kujutlused pidasid paika.

Kel samuti kogemusi sama reisisihtkohaga, siis andke julgelt ülevaadet. Mida Teie tegite ja nägite! 💖

Xmas fishy-fishy

Ho-Ho-Ho!

Kas ainult mulle tundub või Teile ka, et see aasta on metsikult kiiresti möödunud? Alles oli eelmise aasta detsember ja juba jälle uus käes! Aga ei, ega ma kurdagi, mulle talve- ja pühadeaeg meeldib. Tekitab nii sooja tunde.

Olen alati arvanud, et jõulud on koosolemise aeg, mitte mingisugune kommertsüritus. Samas tahaks kõigil teha tuju rõõmsaks toredate kingitustega, aga seda tehes oleks näpud täitsa põhjas ning siis ei ole sellest rõõmsast ajast enam midagi järel. Seetõttu ei oota ma ka ise, et kõik kukuvad nüüd mulle kinke tegema. Samas salamisi üks jõuluvanake võiks ju tulla! Või siis ise seda jõuluvana endale mängida 🎅.

Vichy Slow Age kreemid (link)- Jõuluvana, palun-palun-palun! Selle sarja kreemid on nii head, nagu tõsiselt. Näiteks esimestel külmematel päevadel hakkas mu näonahk nii hullult ketendama, mistõttu mõtlesin, et panen siis seekord ajakirja vahelt saadud Vichy Slow Age öökreemi peale. Ja saate aru - mu näonahk oli hommikuks siidpehme kui beebi pepu! Mitte ühtegi ketendavat tükikest näol, uskumatu lihtsalt. Piinlik on öelda tegelikult, aga ma olen pärast seda käinud väga paljudes erinevates apteekides selle testrit küsimas😅. Praeguseks hetkeks on mul kõik otsas ja siiralt ootan jõuluimet.
Apple Watch (link) - Ila veits tilgub selle peale :D Inimene on üks kuradi mugav elukas ikka küll, peaasi, et lillegi liigutama ei peaks. Mõtle kui mugav on väike käeviibe teha ja juba plätrata kellegagi kella abil, ilma et kuskil kotis või taskutes telefoni taga ajada. Lisaks palju muid toredaid funktsioone.
Püksirihm (link)- Ma ei tea, mis värk mul viimasel ajal pükstega on, aga need kukuvad koguaeg kas alla või üles. Ma pole kunagi eriline rihma kandja olnud, kuid praegu tunnen, et vajadus selle järele on suur. Vöö värv võiks olla must, aga kui kaval olla, siis Guessil on olemas selline toode, mida saab kanda nii tumeda kui heleda poolega.
Kollane Altitude parka (link) - Avastasin just, et mul ei olegi talvejopet. Võinoh, ma ei saa päris nii öelda, sest firma esindusjope mul on, kuid see on pigem selline, mis kõlbab mäele minekuks. Linnas käimiseks ja vaba aja veetmiseks mul aga miskit ei leidu. Hingel kripeldab juba eelmisest aastast kollane Altitude parka. Parka puhul on see hea, et peps on soojas :D
Väline kõvaketas (link) - Mul on kogunenud nii palju kooli- ja töömaterjale, lisaks isiklikke dokumente ja fotosid, mistõttu on välise kõvaketta mõte peas üha kõvemini tiksuma hakanud. Mõtet soosib ka see, et mu isiklik sülearvuti on juba 5-6 aastat vana ning tööarvuti ei ole just kõige ustavam mulle olnud.
Soojapesu (link) - Maal elamine võimaldab palju õues olemist, lisaks Otepääl olevaid mäenõlvasid külastada, mistõttu tahaks ennast sel ajal võimalikult mugavalt tunda. Praegu olen end külma eest kaitsnud 500 riidekihiga, kuid see pole mingi eriline luksus, eriti vetsu minnes. Probleemile on tegelikult lihtne lahendus - soojapesu. Ei teagi, kus ma varem oma aruga olin!
Raamatud - Olen viimasel ajal avastanud enda jaoks raamatute lugemise. Olen terve elu pooldanud käsitsi kirjutamist ja paberi lugemist, seega e-raamatud on minu jaoks BIG NO. Raamatud võivad olla kas igasugustest paranormaalsetest asjadest või hoopistükis armastusest, kirest jne, noh naiste värk 😃. Tegelikult salamisi tahaksin endale mõnda väga head eneseabiraamatut, kuna elu on paratamatult palju negatiivsust täis ning ma olen väga vastuvõtlik ja emotsionaalne kõige suhtes. Tahaks kuidagi vabamaks ja rõõmsamaks saada.
Glitter silmalainer (link) - Hästi tihti on nii, et ma kulutan vaba aja netis erinevaid meigivideosid vaadates. Ja no edev mutt nagu ma olen, siis on mulle silma hakanud glitter silmalainerite kasutamine. Seda mõtet soosib veel rohkem Anne & Stiil ajakiri, mis räägib algavast pidustuste hooajast.

Sellised siis minu mahlakad ja vähem mahlakamad soovid!

Kribage, mille järgi Teil ill tilgub ning kohtume õige pea!