Fuerteventura, 1. osa

1. päev - reede, 23.11.18
Kuigi antud päev ei sisalda äralendu, panen ikka selle ka kirja, kuna see sisaldas samamoodi palju reisieelset saginat. Meil mõlemal oli võimalus reedel kodus olla, seega algatuseks magasime normaalselt välja nii kuis jaksasime. Noh, tegelikult see tähendas seda, et me ärkasime ikka vara, kuskil 7-8 paiku. Jõime rahulikult kohvi ja vaatasime telksi. Kui energialaks saadud, hakkasime kohvreid kokku sättima nii palju kui too hetk võimalik oli. Kella 10 ajal oli mind ootamas ilusalong, kus sain oma kulmud korda ning seekordsel külastusel otsustasin, et lasen endale taaskord lash lifti teha, et reisil olles mitte ripsmetušši kasutada. Kui feiss sai korda, siis sai suund ette võetud juuksurisse. Lasin endal juukseotsi lõigata, sest pole seda juba pea aasta aega teinud 😲Siim tegi samal ajal auto korda ning 13 ajal saime kippelt veel kodus käia, viimased asjad kohvrisse pakkida ja juba, esmalt Tartu poole, teele asuda. Tartus oli vaja paarist poest läbi käia, et mõned vajalikud asjad veel osta. Aga no ilmselgelt ei leidnud seda, mida vaja, vaid ikka muud kraami. Lõpetasime Tartu mäkiga ning suund edasi Tallinna. Reedeti on ikka jube tihe liiklus, lõpuks hakkasin lausa autosid lugema, haha. Õnneks oli veel valge aeg ning jõudsime Siimu vanaema juurde täpselt pimeduse algusajaks, kuskil 17-18 vahel. Natuke siis puhkasime, jõime teed ja ajasime juttu ning edasi suundusime Järve Keskusesse, et ehk seal joppab vajaliku varustusega. Meil kulus seal nii palju aega, et jube, aga tulemus oli suht null. Külla tagasi jõudes tellisime veel takso ära hommikuks ning vaatasime tsutsukene telksi. Kell 22 oli kindel tudumõmm!

2. päev - laupäev, 24.11.18
Kell 05:00 helises äratus. Mis seal ikka, hakkab pihta.. 😀 Tasa ja targu ajasime kargud alla, vaatasime veel kohvrid üle ning juba oligi kell 05:49, kui taksojuht helistas, et on värava juures. Vudinal kossid jalga, kohvrid kätte ja punuma. Imelik, miks tekib selline ärevus iga kord, see on mõneti nii halvav. Taksosõit kulges kiiresti, olime kuskil 6:05 juba lennujaamas. Ega tegelikult oli päris paras aeg, sai korra ühest otsast teise kõndida, kui juba check-in avati. Selleks hetkeks oli juba päris palju inimesi seal kahe leti ümber. Alguses seisime ka siis ühe rivi taga kui meie ees olev mutt ütles, et siin ei või olla ja siit peab ära minema. Okei, meie ja veel meie taga olevad inimesed läksid siis selle peale ilusti sealt lintide singerpungerist teise rivvi, kui vaatasime, et see mutt ise jäi sinna edasi. Nagu wtf?! Muidugi lisandus pärast sinna veel inimesi juurde. Haige värk ma ütlen! Aga no mis seal ikka, seisime võib-olla tänu sellele 5 minutit kauem, yolo. Piletid käes, suundusime turvakontrolli. Ja nagu ikka, meie kässar läks järjekordselt mööda teist linti ja meilt võeti pisteline narkotest asjadelt. Ma ei tea, kuidas meil alati joppab nendega 😁 Kui see värk sai korda, siis otseloomulikult asjatasime kauplustes ja lasime tasuta lõhna nii kuis jaksasime, haha... Lõpuks võtsime oma esimesed hommikused kohvid/kakaod ja panime pepsid pingile maha. Aeg läks nii kiiresti kuidagi, kui kell juba 7:50 ja potsatasime lennukisse. Veits läks veel aega enne kui õhku saime tõusta. Hommikune taevas on ikka NIIIII kuradima ilus - ühelt poolt lennukit paistis päike, teiselt poolt kuu.

Lend kestis kokku 6h, mille jooksul jõudsin ristsõnaraamatu ära lahendada, pakutavat sööki süüa ning umbes viis tuhat korda kella vaadata. Aga see kõik oli seda väärt. See, mis taevast alla pilku heites vastu vaatas, oli imeline! Esimestest hetkedest saarel olles tekkis õhkuahmiv rahulolutunne. Meie valik osutus enam kui õigeks! Meie tee hotellini oli päris pikk, kuskil poolteist tundi sõitu, sest hakkasime pesitsema põhimõtteliselt saare lõunatipus - Morro Jable-s. Selle bussisõidu jooksul nägime juba päris palju huvitavat. Koguaeg oli selline "Aaaaaaaaaah, kui ilus" tunne. Kaugelt juba hotelli silti nähes vaatasime üksteisele otsa ja arvasime mõlemad, et oleks keegi meile seda öelnud, et hotellist rannani olev 700 meetrit on järsk ülesmäge minek 😄 Hotelli ette jõudes oli suu täitsa lahti jälle - milline hotelliesine hoov! Nii võimsa kosega.

Meie hotell oli väga, väga suur - kuskil 9000+ numbrituba. Kujutate ette! Meie ööbisime 2. kompleksis, kus toast avanes meil vaade merele ja mägedele.

Olime väga rahul, sest tegelikult ega me ju hotelli istuma ei tulnud. Aga need hetked, mil viibisime seal, oli superluks vaatepilt! Lisaks saime hommikuti rannailma ja ookeani olekut kaeda. Kuna jõudsime kohale keskpäeval, siis oli pärast lahtipakkimist aega veel uudistada hotelli territooriumi, ümbruses olevaid poode ja randa. Hotelli territoorium oli väga ilus ja võimas - palju kaktuseid, palme, aaloesid, kivimüüre, puhtad kiviklibuteed, 2 suurt basseini, mänguväljak jnejne.

Enamus poodidest olid väga tuntud brändid, ka mõned üksikud türklased vms sekka. Kõige hämmastavam oli see, et mitte ükski neist murjamitest ei surunud ennast peale. Mitte mingisugust kemplemist ja NONONONO asju ei olnud. Muidugi oli siinsamas Burger King, kus tegime kerge lõuna. Rand oli ka ilus ja puhas, liiv hele ja vesi sinine. Esimese päeva kohta oli kõik väga paljulubav! Sellise tundega sai õhtul varem silma kinni panna.

3. päev - pühapäev, 25.11.18
Pilvede kiuste, otsustasime, et lähme ikkagi randa. Enne seda käisime poest läbi ja ostsime endale käterätikud.

Muidugi lisaks rätikutele ostsime toidupoest ka näksimist ja joogipoolist kaasa. Täna oli ikka päris kehva ilm, et kurb lausa. Punnitasime paar tundi rannas pilvede ja tuule keskel ära, aga siis otsustasime, et lähme parem basseini äärde, sest niikuinii ootas meid hotellis 14:35 meie giid. Giidilt saime ekskursioone osta ning pärida veel erinevat infot. Pärast seda otsustasime, et kõnnime väheke kaugemale ja vaatame, mis seal head on. Poed poe järel muidugi. Aga no midaaaaa, enamus neist olid väga ilusad luksuspoed, mõni üksik türgi vms poeke. Kolasime need läbi, aga ega midagi võtta küll polnud. Ja odavamad seal asjad ka kindlasti polnud. Näiteks Tommy Hilfigeri poes vaatasin, et oh näed mu pusakleit, palju siis siin maksab... No ikke sama palju! Seega uudistasime lihtsalt niisama, kuniks jõudsime toidupoeni. Kuna kell oli juba palju ka, ostsime natuke hamba alla midagi ja hakkasime mööda rannaäärt tagasi hotelli poole kõndima. Ilm oli õhtuks väga ilusaks muutunud ning pettumus hommikustest pilvedest kadus.

Kõndisime ja kõndisime, kui järsku avastasime, et mingi sada paljast vänta on ümberringi. Ei, tegemist polnud nudistide rannaga, lihtsalt sealpool käib suurem melu ja inimesi on rohkem ning selline vänderdamine on ju siis lubatud. Tegelikult oli neid ka meie ranna poolel, aga õnneks mitte nii palju. Ausalt öeldes oli päris vastik olla nende keskel, ise sööd rahulikult sõõrikut ja siis kõnnib sulle selline vastu. Siimul jäi kah söörik kurku kinni selle peale 😂 Tagasi jõudes oli kell juba päris palju, et saime rahulikult veel vannis käia ja õhtusöögiks sättida. Sel  ajal avastasin, et ma olen täitsa vähiks muutunud. Pilvedest hoolimata olin ma saanud sellise päevituse. Ja me veel rannas mõtlesime, et ah mis seda kreemi täna ikka vaja on... Nonäed siis! Kõhud täis, jalutasime tasakesi, vaatasime natuke telksi veel, aga silm loojus iseenesest kinni.

To be continued...