Enne seda oli ikka tohutult pikk ootamine. Küll läks projekteerimistingimuste saamisega aega, siis projekti tegemisega, siis ehitusloa ootamisega jne jne. Võib-olla see aeg polnudki nii pikk, kui oleks võinud/saanud olla. Aga eks ootaja jaoks on aja kulgemine hoopis midagi muud. Kuid nüüd on see kõik läbi ning võib hoogsalt tegutsemisele pühenduda.
Tegin pildi ka maastikust, enne kui seda "retsima" hakati.
Oeee, need igasugused ajastamised ja kalendergraafikud on ikka üks paras pähkel. Eelkõige on see suurte raskustega, kuna iialgi ei tea kas ja kes ja mis üldse vajamineval ajahetkel saadaval on. Kui üks on, siis teist ei pruugi saada, siis hakka uut otsima nagu nõela heinakuhjast. Meil õnneks kulges see vundamendi puhul suhteliselt lihtsalt. Kui leidsime lõpuks omale firma, kes hakkab vundamendiga tegelema, haarasin kohe telefoni, et Cramosse ja Otepää Ehitusgruppi helistada. Kuna võtsime või noh Siim võttis tee ehitamise enda peale, siis Otepää Ehitusgrupist pidin kohe hommikuks aluskihi jaoks purustatud betooni kohale tellima. Cramost sai tellitud Bobcat ja pinnasetihendaja. Need jõudsid juba eelmisel õhtul kohale. Siis sai Siim juba vaikselt harjutada, sest ega ta nendega varasemalt tööd pole teinud, haha 😄 Aga no ükski asi ei ole võimatu, kõik on õpitav. Pealegi abimehed platsil kohe olemas.
Algselt plaanisime absoluutselt kõik materjali ise tellida, kuna saame ise suuri soodustusi. Lõpuks aga otsustasime, et see aeg ja vaev kõike kokku arvestada, tellida ja transportida ei tasu ennast ära. Saime lihtsalt sama hea pakkumise ühelt firmalt nii tööle kui materjalile. Seega, lõime käed! Valituks osutusid nad ka ainuüksi juba seetõttu, et neil oli võimalik otsekohe alustada. Kahjuks paar päeva viibis asi, sest kopp oli remondis. Aga sellest hoolimata alustati kohe esimesel võimalusel.
Esimesel päeval hakkas kopp kohe tee koorimisest pihta. Umbes samal ajal jõudis ka purustatud betoonkillustik, mille Siim lasi teele puistada ning ajas siis Bobicuga laiali ning tihendas selle ilusti kinni, et suured ehitusmasinad suudaks ilma viperusteta ja kinnivajumiseta objektile sõita. Kopp töötas ikka väga ruttu, samamoodi tuli ka purustatud betooni nii kiirelt peale, et Siim oli vahepeal isegi hädas 😂 Kui kopal oli tee tehtud, siis kooriti ja kaevati hoonealune pind. Ka see suudeti ühe päevaga nagu niuhti kätte saada. Meie kurvastuseks tuli välja, et pinnas seal all on pooleldi savine, mistõttu pidi rohkem välja kaevama ning uut korralikku täidet juurde tooma.
Üks võimsam kui teine, mistõttu uudishimulikke silmapaare hakkas tee äärde aina rohkem ja rohkem ilmuma.
Siimu väike paus tagasivaatamaks oma tehtud tööle.
Kui esimene päev oli super ilus ja kiire, siis ilmselgelt ei saa ju teine päev sama tore olla. Esiteks, tekkisid hommikul mitmed ummikud - 2 suurt koormat taldmikualust killustikku, 1 koorem purustatud betooni, hindajatädi. Selline voorimine käis meie väikses "külas", et uskumatu 😅 Mina pidin kohe-kohe ära minema ja nii see Siimukene jäi selle suure ummiku taltsutajaks. Samas oleks võinud sellest rõõmu tunda, sest ülejäänud päev möödus väga nukralt ja töövaeselt. Esiteks, täitekruusa koorma rekka läks katki ning tekkis seisaks. Teiseks, kui vajalik kõrgusmärk lõpuks kätte saadi ja taldmikualust süvendit taheti teha, siis tekkis seisak geodeedi pärast. Geodeet pidi tulema märkima taldmiku nurgad uuesti maha. Muidugi oleks võinud ennist märgitud nurgad piirdeaedadega kaugemale edasi kanda, aga no see oleks lihtsalt mõttetu lisaajakulu ning oleks ikka tulnud mingeid apse sisse. Niisiis oodati ja kui lõpuks ta kohale jõudis, siis tööpäev oligi õhtal.
Võtke järjekorda!
Meie seksikad kehadvarjud pinnasel, millest kottigi aru ei saa, figureerimas.
Kolmandal päeval tegeleti taldmikualuse süvendi täitmisega ning sealse killustiku tihendamisega. Vahepeal toode veel vundamendiseina Columbia kivid ja müürisegu kohale. Aga see tööpäev jäigi päris lühikeseks. Nüüd oli vaja ainult oodata Vormesti saabumist poodi, mida lubati reedeseks päevaks. Kuna reedeks need kohale ei jõudnud, siis reedel töid ka ei toimunud.
Killustikpadi Vormesti ootamas.
Teisipäeval, 25. juunil jätkusid tööd täie tinnaga. Päeva jooksul suudeti maha panna kogu vajaminev Vormest taldmikuvorm. See on selline kilest vorm, mille sees on juba olemas 3 armatuuri 8 läbimõõduga. Lisaks on sellel olemas külgedel pikitraadid. Seetõttu on tegemist ülimalt kiire ja lihtsa lahendusega ning jääb kogu vineerist raketise ehitus minevikku. Ühe muudatuse ja lisatöö me lasime siiski teha - panime lisaks veel 3 armatuuri 10 läbimõõduga juurde. Suhtlesin oma konstruktoriga ja nii tundus kindlam.
Vormest laotud ning lisaarmatuur järgmist päeva ootama jäetud.
Muide, netis on kirjas, et seda paigaldatakse 70 jm päevas, kuid meil on neid meetreid lausa üle 90. Väga tublid! Järgmiseks päevaks jäi veel siis lisaarmatuuride paigaldus ning betoneerimine. Ilm oli tol päeval just pilvisem ja isegi veidi tibas, mistõttu see soosis kõik betoonitöid. Superluks!
See oli "No pic, no proof" pilt Insta. Sest meil käib ühe kolleegiga võistlus, kes enne maja valmis saab.😂
Ilma pead kallutamata pilt kah valatud taldmikust.
Oleme nii palju arutanud valikut, et võtsime firma peale ja et just nemad, ning leiame, et see oli ülimalt hea otsus. Mehed on nii kiired, osavad, asjalikud ja kliendisõbralikud. Lihtsalt super! Samas ei taha ära sõnuda veel, müür on veel ladumata 😅 Aga Siim oli neile isegi öelnud, et kui nad normaalsed on, siis küsime veel pakkumisi 😆
Vot nii praegu! Pistrik lõpetab.
