Meestepäev, 19-11-19

Rahvusvaheline meestepäev on iga-aastane rahvusvaheline sündmus, mida tähistatakse 19. novembril. Sel päeval keskendutakse meessoost isikute tervisele, sugudevahelisele suhtluse ja võrdõiguslikkuse edendamisele ning positiivsete eeskujude esiletoomisele. Antud tähtpäeva hakati tähistama 1999. aastal Trinidadis ja Tobagos, praeguseks on see levinud üle kogu maailma.

Astun mina siis soojakuuksest sisse, köhin hääle puhtaks, loon naeratuse näole ja soovin kõva selge häälega "Ilusat meestepäeva!". Mis te arvate, mis dialoog sellest edasi kujunes?!
- "Tõesti või? Ongi nii või?"
- "Jaa, täitsa nii. Kõik seadsid mind kahtluse alla juba vahepeal, aga täiesti kindel jah!"
- "Kas päriselt ka on selline päev olemas või?"
- "Jaa, see on täiesti olemas. See lausa rahvusvaheline püha, Google ütles ka!"
- "No ma ei teagi kohe siis, aitäh muidugi!"

Selline asi paneb mõtlema. Tekib tunne, et me ei väärtusta mehi nii nagu peaks ja võiks. Selline tunnustamine teeb neid kohmetuks, sest nad isegi ei oska oodata seda! Meie, naiste poolt tuleb alati mingi häda ja ving, kunagi ei tule midagi head. Alati peame meie seda tunnustust saama. Kui on lähenemas naistepäev - oi issand, kui suur sündmus see on! Suured lillesülemid, kallid kingid, hiigelarved restoranis... Millal viimati Sina oma meest üllatasid? Kurb tegelikult.

Aga mina, mina võtsin küll härjal sarvist ja käisin eile lõuna paiku Tassikookide kohvikust läbi! Tellimus oli üsna suur ja mul oli nõue, et kõik tassikoogid oleksid eraldi pakitud - no ikka täiesti personaalne lähenemine. Teenindajatel muidugi kõige rõõmsamad silmad selle peale polnud, sest pakkimine oli omaette nikerdamine ja võttis päris palju aega. Aga nii ma sealt 8 tassikoogiga välja astusin, meel nii rõõmus, et saan kõiki pahviks lüüa! Ilmselgelt olin ma nendega hädas, sest ma ei suutnud neid kuidagi autos liikumatult ladustada nagu müüja palus. Õnneks jõudsin ülima teoliikumiskiirusega Rebase Rimi juurde ilma midagi juhtumata ära. Sealt noppisin Siimule veel kreemi talviseks perioodiks, sest ta ei soovinud enam minu banaani järgi haiseda. Lisaks, sain saaliteenindajalt pappkasti, kus ülejäänud aja said kingikesed nagu kilukarbis kaasa liigelda. Nii võisin uhkusega tänase päeva hommikut oodata.

Minu kingitused ei olnud küll kallid, aga vähemalt pidasin ma enda ümber olevaid mehi meeles! Ja see ongi peamine. Näha, kuidas kõigil nägu nalja täis läks, oligi minu eesmärk! Kuuldes veel seda, kui paljud mu ümber jäid oma koduste poolt tähelepanuta, tõstis mu emotsioone veelgi. Sain teha nagu heateo, mille üle on mul ülimalt suur heameel!

PS! Päev pole veel läbi. Tee ka Sina üks heategu! 💋