Luhasoo õpperada - 5 km

"Võrumaa ainuke sookaitseala Luhasoo on huvitav selle poolest, et seal saab näha kõiki raba kujunemise etappe: alates madalsoost kuni kõrgrabani. Luhasooga tutvumiseks on rajatud 5 kilomeetri pikkune õpperada, kõndimist selle märgades madalsoo- ja rabaosades hõlbustab laudtee. Rada kulgeb mööda rabajärvest ning juhatab meid mineraalmaasaarele, kus asub mõnus metsaonn. Huvitavat teavet looduse kohta saab lugeda raja ääres olevatelt eesti- ja inglisekeelsetelt teabetahvlitelt."

Eile panime kindla plaani paika, et ärkame varem ning suundume eelmisel korral käimata jäänud Luhasoo rappa. Hommikul aknast avanev vaade ei olnud just kõige meeldivam. Eriti "meeldivaks" läks see siis, kui sõitma hakkasime. Aga öeldakse ju, et pole olemas halba ilma, on vaid kehv riietus. Selle järgi me ka käitusimegi. Sõidu ajal muidugi lootsime, et äkki lörtsituisk ikka raugeb, sest vahepeal oli juba õrn lootusekiir olemas. Kohale jõudes aga lootus suri. Parklas hakkasime mõlemad täiega naerma, sest seal oli veel mitmeid autosid, kes omavahel tõtt vahtisid ja ei julgend autost nina välja pista. Meie aga olime endas kindlad ning suundusime rajale. Selle peale muidugi said teised ka hoo sisse!

Ilmselgelt ei puudunud meie teekonnast fotoseeria. Alguses ikka viisakamad fotod, lõppedes täis totrustega.

Rada oli muljetavaldav! Ma ei saa aru, kuidas me varem sellise koha olemasolu ei teadnud... Arusaamatu. Igal juhul, tõepoolest on see väga huvitav oma mitmekesiste etappide poolest. Saab näha sood, raba, järve, metsa, põlde. Teekonna jooksul muutus muidugi ilm ka väga mitmekülgseks.

Ega me seda infotahvlit enne väga uurinud. Kõndides mõtlesin, et ei tea kas siin matkarajal üldse järve on. Küsimusele vastuse andis silmapiirile sattunud järv. Ja oiiii, kus see oli ikka järv! Tavaliselt on olnud ikka väikesed sopikesed järve nimega. Aga vot see suur moodustis võis küll auga seda nime kanda.

Erilist tähelepanu köitis raba keskel paikneval saarel olev metsaonn. Nii äge muistne ehitis! Parasjagu oli seal üks seltskond ka sees. Pidasid vist sünnat - šampusepudel oli laual! Ega ma peaks isegi seal ühe istumise maha. Tõesti mõnna, rahulik, eraldatud koht. Midagi täiesti teistsugust!

Naljakas oli ainult see, et matkaraja algusest, mis võis olla kuskil 1,5 km, pidi lõkkepuud ise kaasa võtma. Ausalt öeldes ma ei kujuta seda küll väga ette. Aga noh, ma ilmselt nõrk ka! 😅

Meile hullult meeldis! Tekkis isegi väike mõte seda kohta kasutada ühes projektis.
Igal juhul - kes pole veel käinud, soovitame soojalt!

Teie Inx & Siim