Vitipalu Seikluste rada - 1,5 km

"Seikluste rajal saadavad Sind haldjate salapärased pilgud ja põnevad puukujud, ojaveerel ootavad aga pokud. Üllatusena leiad end nõiasaarelt, kuhu jõudmiseks pead ületama "Nõiakääru" silla ja jõuadki tõelise "Väikese Nõia" nõiamajani. Raja pikkus on 1,5 kilomeetrit. Seikluste raja läheduses asub ka madalseiklusrada kümnekonna erineva atraktsiooniga. Kui oled seiklemisest väsinud, saad puhata piknikuplatsil. Lõkkeplatsi läheduses asub väliõppeklass, mis mahutab varju alla paarikümneliikmelise seltskonna."

Uue aasta postituses sai juba mainitud sellest kohast, kuid siis uudistasime vaid madalseiklusraja atraktsioone. Seekord võtsime ette ka matkaraja. Tegemist ei ole mingisuguse üüber ahhetama paneva teekonnaga, kuid selle raja teeb eriliseks see, et siin on erinevad kõrvalepõikealad, kus olid erinevad puudest skulptuurid. Vist kõik loomaesindajad olid olemas. Kusjuures, nendele elututele loomadele oli pandud päris toit ette - kapsas, porgant, peet, kaalikas. Täiega nunnu!

Teekond läks hea seltskonna ja jutuvadina saatel kiirelt. Tegime teede ristumiskohas ka väikese fotopeatuse. Vahetasime peresid! 😆

Teekonna lõpus jõudsime nõiamajja, mida ma nii väga kibelesin juba eelmine kord vaatama. See oli nii äge, et Kiku mõtleb lausa oma sünna pidamisele seal. Kuigi maja on väike, oli majas sees alumisel korrusel laud ja pingid ning üleval korrusel saab vast kaks inimest magada ka. Hoonet ümbritsesid pisikesed pokud, kiik, jõgi ja nõid ise koos pajaga.

Kuna teekond oli üsna lühike ja hämardumiseni oli veidi veel aega, siis võtsime ette suuna Vitijärve puhkekoha juurde, kus eelmine kord jäi all jõe ääres käimata. Tee peal nägime veel kaunist loodust koos elus loomadega ja nii see värske õhu "mürgitus" otsa saigi.