I'm Alive

Heiiiiiii!

Panen alustuseks siia ühe foto endast, et meelde tuletada milline ma välja näen. Muidugi !! 2 aastat !! vanem.

Foto: Maariel foto

Jep. Pea 2 aastat on möödas viimasest postitusest. Selle aja sisse on jäänud palju sündmusi, erilisemad neist maja valmimine ning lapse sünd. Vaatan kas jutustan millestki järgi või mitte. Kui huvi on millegi konkreetse vastu, siis andke märku! 😊

Igal juhul istun mina praegu oma ilusas pimedas poolvalminud majas söögilaua taga, joon kaerapiimaga kohvi, söön sojajogurtit, klõbistan arvutis blogi kirjutada ning poole silmaga vaatan beebimonitorist, kuidas A. tudub.

Pimedas - Sest väljas on sügis ning hommikud on pimedamad. Sest söögilaua kohal on modernne ja ilus valgusti, aga see kahjuks ei valgustaks niikuinii piisavalt. Sest elektrihinnad on tänasel päeval röögatud ja ei kutsu niikuinii valgust tööle panema!

Poolvalminud - Sest palju mööblit on veel puudu. Sest osa valgusteid on veel ostmata. Sest haljastus on veel tegemata.

Kaerapiimaga kohvi ja sojajogurt - Sest väikemehel on piimavalgutalumatus ja päris piima tarbida ei saa!

Ja nõnda need hommikud mööduvadki. No muidugi igapäevaselt on blogi kirjutamise asemel uudiste lugemine, seaks vihastamine ning hetkeks depressiooni langemine. Sest maailmas valitsev olukord on lihtsalt nii masendav. Aga see masendus paneb tegutsema ja uusi ideid genereerima. Nendest juba järgmine kord!

See You Later, Alligator! 😁