Fuerteventura, 2. osa

4. päev - esmaspäev, 26.11.18
Meie enda loodud päev. Kuna pärast hommikusööki ei olnud ilm veel päris selgeks läinud, siis otsustasime, et lähme vallutame meie hotelli taga oleva mäe matkaraja. Ega see nii lihtne olnudki! Selline üles tatsamine suurematel kõrgustel võtab päris võhmale. Lisaks ei soosinud seda ebakindel jalgealune. Matkarada oli kaetud sellise peenikese kiviklibuga, noh mägedes murdunud ja ilmastikuoludel lagunenud kivijubinad. Mul isegi nii hull asi ei olnud, aga Siim oma tennistega uisutas seal päris korralikult ning sain mõnusalt oma muskleid pingutada, et teda üleval hoida 😂 Matkarada viis üle mägede teisele poole saart ning kestuseks oli märgitud 3h ja natuke peale. Ilmselgelt me kogu teekonda ette ei võtnud, sest ilm läks ka juba järjest ilusamaks ja tahtsime veel randa ka jõuda. Aga no need vaated, lihtsalt imelised! Nägime veel ka mägikitsesid, aga kahjuks ei lasknud nad endale väga ligidale.

Paari tunni pärast jõudsime tagasi tuppa, võtsime rannakoti, käisime poest läbi ja põrutasime randa. Promenaadil olles saime suure üllatuse osaliseks, kui teerada olid hõivanud kümmekond vöötoravat. Üks mees söötis neid seal pählitega. Uskumatu, kui julged nad olid. Kükitasin siis ka maha ja sirutasin käe välja, kuigi anda polnud midagi, ning kohe vudisid paar tükki juurde ja tõusid mu sõrmele toetudes püsti. Issand, kui nunnu!

Raske oli kohe edasi liikuda, aga no kere nõudis päikest ja hing vee sees kalpsamist. Päike tuli küll välja, aga oli selline vahelduva pilvisusega, kuid ega see seganud midagi. Võtsime nii kuis jaksasime kõigest kõike kuni õhtuni välja.

Tagasi tuppa minnes hüppasime korra ka basseinist läbi, aga see tundus niiii külm. Toas käisime vannis ja sättisime õhtusöögiks. Õhtusöök söödud, jalutasime veel natuke hotellialas ringi ning siis ära tuppa põhku.

5. päev - teisipäev, 27.11.18
Ekskursioonipäev, täpsemini katamaraanisõit ookeanil. Vutt-vutt kähku hommikust sööma, korra tagasi hotellituppa asjatama ning padavai teise hotelli ette oma autobussi ootama. Vastu võttis meid päris ägeda, indiaanlase väljanägemisega onu. Autos oli kaks paarikest veel, aga ühed neist olid sakslased ja teised prantslased. Muss oli ka siuke mõnusa vibe'iga. Ossa vana pekins, kui külm tuul sel päeval merel oli. Hea, et ettenägelikult kampsun ja pusa kaasas olid. Katamaraanil võttis meid vastu väga jutukas viieliikmeline meeskond. Alguses tutvustati end, räägiti ära päevaplaanist ning viimaks kuulutati välja avatud baar, mille järel katamaraanipidu võis alata. Seilasime mööda ookeani saare lõunatipu poole. Vahepeal tegime peatuse, sest leidsime delfiinide pesitsuspaiga. Oi, kui metsikult palju neid oli! Terve ookean me ümber kihas neist. Olime päris tükk aega, et igaühel õnnestus oma sada fotot ja videot teha.

Edasi suundusime ranniku äärde, et teha seal lõunapeatus. Inimesed said rahulikult ujuda ja snorgeldada, fotosid teha ning lõpuks ka hiigelportsioniga lõunasööki alla kugistada.

Alles teel tagasi alguspunkti hakkas kõige suurem trall pihta. Eks mitu tundi alkoholi teeb ka oma töö. Aga tagasisõites hakkas meile live-is esinema üks meeste- ja naisterahvas. Naine laulis ning mees saatis teda kitarril. Vahepeal võtsid mikrofoni üle ka laevameeskond, mis oli päris lõbus vaatepilt. Hispaaniakeelne muusika, pea mõnusalt sumisemas ning vanad saksa mutikesed nina all hoogsalt tantsu keerutamas tekitasid väga meeleoluka olemise.

Nagu ekskursioonipäevadel meile omaseks sai, siis olime pärast saabumist veel basseini ääres ujumas ja päikest võtmas. Sel ajal, kui ujumisest kuivasime, tuli meie juurde üks hotelli fotograaf, kes hakkas meiega juttu ajama. Rääkis, kui armsad me oleme jne, et ta tahaks fotosid teha meist. No ähmis nagu me olime, ei saanud me kogu jutust aru. Lõpptulemus oli see, et meil oli valge lipik järgmiseks päevaks pandud kellaajaga näpus. Pärast hakkasime omavahel siis arutama, et mis siis kui ikka ei ole tasuta nagu me aru saime. Ja mis siis, ja mis siis... 😅 Mõtlesime, et no hea küll, et kui ei ole, siis ei ole. Nagunii oleme alati tahtnud Eestis minna, et praegu tuli siis nagu kuidagi sülle see pakkumine. Suht terve õhtu arutasime ja mõtlesime sellest. Tegime veel pakkumised, et noh palju nõus oleme maksma. Pakkusime, et 50-75€ on tegelikult okei, sest Eestis vist suht sama hind. Igatahes, sellises ootusärevuses me oma õhtu mööda saatsime.

6. päev - kolmapäev, 28.11.18
Tänane päev oli puhtalt meie endi teha, taaskord. Võinoh, meid ootas ju kell 10:30 eelmine päev kokkuräägitud fotosessioon. Kellaaeg oli täitsa hea, saime rahulikult ärgata ja söömas käia ning vaikselt ennast kauniks teha, hihi. Fotosessioon algas hotelli eest ning suundus tasasel sammul mööda aeda, mänguväljakut ning lõppes basseini ääres. Tegelikult oli täitsa tore ja mõnus päeva sisustus. Saime juttu ajada ja uurida veel saare kohta.

Nagu arvata juba võib, siis pärast tunniajast sessiooni suundusime taaskord randa. Enne käisime poest läbi jooke-sööke ostmas ning haarasime kaasa ka ühe suure ujumissõõriku. Sellega oli terve päev ja õhtu lõbusalt sisustatud. Eriti just ka seetõttu, et tänasel päeval olid lained eriti võimsad. Terve rand oli surfareid täis ning ka vetelpäästjatel jagus mitmel korral tööd olema.

Õhtu lõpuks olime kõik ülimalt väsinud ja ära kärsanud, et pidime enne sööki natuke silma isegi looja laskma ja liikumatult kreemil sisse laskma imenduda. 😆 Muidugi oli puhkust vaja ka eesootavaks šokiks, mis meid ootas fotosid vaatama minnes. Alguses näidati meile kõik ära ja siis kui pilt väga meeldis, siis tädi vajutas "Like" nuppu ning läks eraldi kausta. Lõpuks kogunes neid 58 tk ning tädil oli aeg meile pakkumine teha. Mis seal ikka, olime ju 75€ nõus maksma. Näod muhevil peas kuulasime ta juttu ja vaatasime siis mis ta seal paberil kritseldab. Lõpuks tuli välja, et NORMAALNE hind antud ostu puhul oleks 522€. Püüüüühhhaaade püss küll! Ega see lollakas irve meilt ära kadunud. Mõlemad olime infarkti äärel juba, kui tädi ütles, et eieiei, ega see hind meile pole. Meie saaks selle 250€ eest... AHAH 😅😅😅 Lõpuks julgesin suu lahti teha ja küsisin, et aga palju lihtsalt CD maksab, siis saime ikka mingi kombo värgi, aga seekord 175€ eest. ÄKÜLHHH! Võtsime siis ära. Ilus mälestus samas. Saime käsitöö albumi koos 20 trükitud fotoga, lisaks CD koos kõikide meie fotode, saart tutvustavate ja hotelli fotode ning ka muusikaga. Eks me rämedalt tünga saime, aga okei.

To be continued...